|
aggregator
|
agregaator def. Veebirakendus või klientprogramm, mis koondab kokku ja vahendab erinevatest veebiallikatest tellitud RSS- või Atom-vormingus infovoogusid (nt uudiste pealkirju, pilte, videosid, linke);
|
|
animation
|
animatsioon def. Graafikaobjektide võimalikult tõepäraselt liikuma panemine (AKS)
|
|
applet
|
aplett def. Platvormist sõltumatu väike programm (eeskätt võrgus), mis töötab teise rakenduse sees. Näiteks aitavad apletid veebilehitsejal esitada veebilehel olevaid videosid, animatsioone, helisid jms
|
|
application
|
rakendus def. Lõppkasutaja tarbeks kirjutatud iseseisev terviklik arvutiprogramm (nt tabelarvutus- või tekstitöötlusprogramm, andmebaasisüsteem, graafikapakett jms)
|
|
application program
|
↑
application
|
|
application service provider
|
rakendusteenuse pakkuja def. Organisatsioon, mis haldab ja osutab mitmesuguseid tarkvarateenusi ja -lahendusi ühest keskusest, rahuldades nii suurema osa klientide infotehnoloogilistest vajadustest (Vallaste)
|
|
ASP
|
↑
application service provider
|
|
asynchronous communication
|
asünkroonne kommunikatsioon def. Ajalise viivitusega toimuv suhtlus, kus osalised on tavaliselt ka ruumiliselt eraldatud. E-õppes on näideteks e-post, foorumid ja teatetahvlid
|
|
asynchronous learning
|
asünkroonne õpe def. Õpe, mille puhul iga õppija õpib ise ajal ja omas tempos (nt CD-ROM-i abil, e-posti või foorumi teel)
|
|
asynchronous training
|
asünkroonne koolitus def. Koolitus, mille puhul iga õppija õpib ise ajal ja omas tempos (nt CD-ROM-i abil, e-posti või foorumi teel)
|
|
audio blog
|
↑
audioblog
|
|
audio conferencing
|
audiokonverents def. Reaalajas toimuv koosolek, kus osalejad kasutavad audiovahendeid, nt Skype, telefon vms
|
|
audio teleconferencing
|
↑
audio conferencing
|
|
audioblog
|
audioblogi def. Ajaveeb, kus postitusteks on peamiselt audioklipid
|
|
audioconferencing
|
↑
audio conferencing
|
|
auhtoring
|
loometöö def. Teose loomine, dokumendi koostamine, eriti hüpertekst- või multimeediumdokumendi loomine (AKS)
|
|
authoring program
|
↑
authoring software
|
|
authoring software
|
loometarkvara def. Tarkvara, mis võimaldab luua veebisaite, õppevara või muid interaktiivseid programme ilma, et kasutaja peaks oskama programmeerida. Kasutaja määrab lihtsa kokkulinkimise teel erinevate objektide (teksti, illustratsioonide või heli) omavahelised suhted ning järjestuse
|
|
authoring tool
|
↑
authoring software
|
|
authorware
|
↑
authoring software
|
|
bandwidth
|
ribalaius def. Sidesüsteemis edastatava analoog- või digitaalsignaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga
|
|
BBS
|
↑
bulletin board system
|
|
blended learning
|
kombineeritud õpe def. Õpe, mille puhul kasutatakse kombineeritult e-õpet (eelkõige veebi vahendusel toimuvat) ja auditoorset õpet
|
|
blog
|
ajaveeb def. Järjepidevalt täiendatav päeviku stiilis veebisait, mis sisaldab ümberpööratud kronoloogilises järjekorras positusi (nt tekst, pildid, videod). Postitused võivad sisaldada hüperlinke ja on tihti ka kommenteeritavad
|
|
blog
|
blogima def. Ajaveebi pidama, ajaveebi kirjutama
|
|
broadband
|
lairiba def. Sõltumatuteks kanaliteks jaotamist võimaldav piisavalt lai sagedusriba (AKS)
|
|
browser
|
veebilehitseja def. Rakendus, mis võimaldab veebilehti oma arvutis avada ja vaadata. Nt Internet Explorer, Firefox, Opera jt
|
|
bulletin board
|
teatetahvel def. Veebirakendus spetsiifilisele kasutajaskonnale huvipakkuvate teadaannete ja sõnumite postitamiseks ja arutamiseks
|
|
bulletin board system
|
teatetahvlisüsteem def. Teatetahvli toetuseks kasutatav arvutisüsteem
|
|
CAI
|
↑
computer-aided instruction
|
|
CAL
|
↑
computer-assisted learning
|
|
campus-based learning
|
statsionaarne õpe def. Õpe, mille puhul suur osa õppetegevusest toimub ülikoolilinnakus
|
|
CBL
|
↑
computer-based learning
|
|
CBT
|
↑
computer-based training
|
|
chat (1)
|
vestlus def. Kirja teel reaalajas suhtlemine võrgu kaudu kas kiirsuhtlusprogrammi või jututoa vahendusel
|
|
chat (2)
|
jutustama def. Vt chat (1)
|
|
chat room
|
jututuba def. Veebirakendus, mis võimaldab inimestel reaalajas üksteisega tekstipõhiselt suhelda
|
|
classroom learning
|
klassisõpe* def. Õpe, mis toimub klassiruumis või auditooriumis
|
|
classroom training
|
↑
classroom learning
|
|
c-learning
|
↑
classroom learning
|
|
CMC
|
↑
computer-mediated communication
|
|
CMI
|
↑
computer-managed instruction
|
|
CMS
|
↑
content management system
|
|
codec
|
koodek def. Seade kommunikatsiooniliinide ja videokonverentsi tehnika vahel, mis muudab video- ja audiosignaalid digitaalseteks ning saadab kommunikatsiooniliine pidi teisele osapoolele. Samuti dekodeerib koodek saabuvad digitaalsed signaalid ning suunab need videomonitorile ja kõlaritesse (B-Learn)
|
|
collaborative authoring
|
ühesautorlus |
|
collaborative learning
|
ühesõpe def. Õppevorm, mille puhul õpilased töötavad väikestes rühmades ühise ülesande sooritamise või ühise eesmärgi saavutamise nimel; mõnedel juhtudel võivad õpilased vastutada üksteise õppimise eest
|
|
commercial software
|
tasuline tarkvara def. Tarkvara, mille kasutamise eest tuleb alati maksta sõltumata sellest, kes seda kasutab (Vallaste)
|
|
community
|
kogukond def. Ühesuguste huvidega isikute kooslus võrgus või selle jaoks vajalik infrastruktuur (AKS)
|
|
community of practice
|
praktikakogukond def. Sama eriala või hobi praktiseerivate inimeste sotsiaalne võrgustik, mis ühendab kogenud eksperte ja algajaid
|
|
compatible
|
ühilduv def. Kui riist- või tarkvaraüksus on võimeline koostööks teise riist- või tarkvaraüksusega, siis on ta sellega ühilduv. Nt printer ja arvuti on omavahel ühilduvad, kui neid saab kokku ühendada ja mõlemad töötavad normaalselt. Tarkvaratooted on omavahel ühilduvad siis, kui nad kasutavad samu andmevorminguid
|
|
computer conference
|
raalkonverents def. Telekonverents arvutivõrgu kaudu (AKS)
|
|
computer conferencing
|
raalkonverentsi pidama* def. Telekonverentsi pidamine arvutivõrgu kaudu
|
|
computer literacy
|
arvutioskus def. AKS 2003
|
|
computer-aided instruction
|
↑
computer-assisted learning
|
|
computer-aided instruction
|
raalõpe def. AKS 2003
|
|
computer-aided learning
|
↑
computer-assisted learning
|
|
computer-assisted instruction
|
↑
computer-assisted learning
|
|
computer-assisted learning
|
arvutite abil toimuv õpe def. Arvutit kasutatakse kui meediumit, millega viiakse läbi traditsioonilist õpet, kus õpilane töötab iseseisvalt arvuti programmiga (Luik)
|
|
computer-based education
|
↑
computer-based learning
|
|
computer-based instruction
|
↑
computer-based learning
|
|
computer-based learning
|
arvutipõhine õpe def. Hõlmab nii arvutite abil toimuvat kui ka arvutitega korraldatud õpet (Luik)
|
|
computer-based training
|
arvutipõhine koolitus def. Hõlmab nii arvutite abil toimuvat kui ka arvutitega korraldatud koolitust
|
|
computer-managed instruction
|
arvutitega korraldatud õpe def. Arvutite kasutamine õpetamise korraldamiseks (nt tunniplaani koostamine) ja läbiviimiseks, sh õppematerjalide ja testide koostamiseks ning õpilaste tulemuste ja edasijõudmise jälgimiseks
|
|
computer-mediated communication
|
arvutisuhtlus def. Suhtlemine arvutite vahendusel kas sünkroonselt või asünkroonselt, kus inimesed kasutavad arvuteid teksti, piltide, audio- ja videoinformatsiooni vahetamiseks. Hõlmab endas e-posti, võrgusuhtlust, kiirsõnumeid, tekstisõnumeid, hüperteksti, internetifoorumeid ja videokonverentse
|
|
computer-supported collaborative learning
|
arvutitugine ühesõpe def. Õppevorm, mille puhul arvutid ja Internet toetavad üksteisest eraldatud isikute ühesõpet
|
|
content
|
sisu def. Igasugune informatsioon, mis on Internetis tehtud kasutajatele kättesaadavaks, nt veebilehed, pildid, audio, video ja allalaaditav tarkvara, samuti igasugused õppe- ja teabematerjalid jne
|
|
content creation
|
sisutootmine def. E-õppe kontekstis tähendab sisutootmine elektrooniliste õppematerjalide või kursuste väljatöötamist, loomist
|
|
content developer
|
sisutootja def. Isik, kes tegeleb sisutootmisega (vt content creation). Tavaliselt on selleks õpetaja
|
|
content development
|
↑
content creation
|
|
content expert
|
sisuekspert def. Isik, kes vastutab kursuse sisu ehk õppematerjalide eest, koostab testid ja praktilised ülesanded, kirjutab audio- ja videomaterjalide käsikirja ning koostab õppurite hindamise materjalid. Enamasti on selleks õpetaja v õppejõud
|
|
content management system
|
sisuhaldussüsteem def. Tarkvara, mis võimaldab mallide abil lihtsalt luua ja hallata näiteks veebilehe struktuuri ja/või veebilehtedel olevat sisu ilma, et kasutaja peaks oskama programmeerida või tundma HTML-i
|
|
content package
|
sisupakett def. Õpiobjektid, mis on pakendatud standardit või spetsifikatsiooni järgides (HTS)
|
|
content specialist
|
↑
content expert
|
|
cooperative learning
|
ühisõpe def. Õppevorm, mille puhul õpilased teevad koostööd, et saavutada oma isklikke eesmärke
|
|
CoP
|
↑
community of practice
|
|
course content
|
↑
courseware (1)
|
|
course management system
|
↑
learning management system
|
|
courseware (1)
|
õppevara def. (Kursuse) õppematerjal (nt tekst, juhendav program, video, animatsioon), mis on esitatud elektroonsel kujul näiteks veebipõhises õpikeskkonnas või CD-ROM-il
|
|
courseware (2)
|
↑
educational software
|
|
courseware (3)
|
↑
authoring software
|
|
CSCL
|
↑
computer-supported collaborative learning
|
|
desktop recorder
|
↑
screen recorder
|
|
desktop videoconferencing
|
videokonverents perosnaalarvuti vahendusel* def. Vt videoconferencing
|
|
digital portfolio
|
↑
electronic portfolio
|
|
discussion board
|
↑
forum
|
|
discussion forum
|
↑
forum
|
|
discussion group
|
↑
forum
|
|
distance education
|
↑
distance learning
|
|
distance learning
|
kaugõpe def. Õppevorm, mille puhul õppijad ja õpetaja asuvad füüsiliselt eraldi. Suhtlemine õpetaja ja õpilaste vahel võib toimuda sünkroonselt, aga ka asünkroonselt. Kaugõppeks võib kasutada nii kirja teel suhtlemist, video- või satelliitülekandeid või muid tehnilisi vahendeid, kuigi tänapäeval kasutatakse valdavalt Interneti võimalusi. E-õpet loetakse kaugõppe üheks osaks
|
|
distance training
|
kaugkoolitus def. Koolitusorm, mille puhul õppijad ja õpetaja asuvad füüsiliselt eraldi. Suhtlemine õpetaja ja õpilaste vahel võib toimuda sünkroonselt, aga ka asünkroonselt. Kaugkoolituseks võib kasutada nii kirja teel suhtlemist, video- või satelliitülekandeid või muid tehnilisi vahendeid, kuigi tänapäeval kasutatakse valdavalt Interneti võimalusi
|
|
distribution list
|
↑
mailing list (1)
|
|
download (1)
|
alla laadima def. Teisaldama andmeid arvutist välisseadmesse, serverilt tööjaama, teisest süsteemist oma süsteemi. Kõige sagedamini kasutatakse seda terminit tarkvara ja mitmesuguste failide Internetist oma arvutisse kopeerimise tähenduses (Vallaste)
|
|
download (2)
|
allalaadimine def. Vt download (1)
|
|
drill
|
↑
drill-and-practice program
|
|
drill-and-practice program
|
drillprogramm def. Harjutamist võimaldav õpiprogramm, milles korratakse materjali kuni see omandatakse automaatsuseni. Kasutatakse sõnade, mõistete vms omandamiseks või teatud oskustes automaatsuse saavutamiseks (Luik)
|
|
drillprogram
|
↑
drill-and-practice program
|
|
e-course
|
e-kursus def. Kursus, mis toimub kas osaliselt või tervikuna veebipõhises õpikeskkonnas (üldjuhul õpihaldussüsteemi vahendusel) (Õppiv Tiiger)
|
|
educational software
|
õpitarkvara def. Õppimiseks ja õpetamiseks kasutatav tarkvara
|
|
educational technologist
|
haridustehnoloog def. isik, kes aitab sisu spetsialistidel õppeprotsessi planeerida, veebipõhise õpetamise jaoks sobivaid strateegiad ja õpikeskkonna vahendeid valida ning õpikeskkonda disainida (HTS)
|
|
educational technology
|
haridustehnoloogia def. interdistsiplinaarne valdkond, mis kaasab endas inimesi, protseduure, ideid, tehnoloogiat ja kõige selle organiseerimist, et analüüsida probleeme ja kavatsusi, nende rakendamist ja hindamist ning kõikide selliste probleemide lahendusi, mis võivad tekkida mistahes õppimise käigus (HTS)
|
|
edutainment
|
hariv meelelahutus def. Filmid, telesaated või tarkvara, mis on nii meelelahutuslikud kui ka harivad üheaegselt
|
|
e-learning
|
e-õpe def. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), Internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele (Õppiv Tiiger)
|
|
e-learning environment (1)
|
e-õppekeskkond def. Veebipõhine serveritarkvara õppesisu (nt õppematerjalid, harjutused, testid) ja õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine) haldamiseks (Õppiv Tiiger)
|
|
e-learning environment (2)
|
e-õppe keskkond def. Mis tahes internetikeskkond, mida kasutatakse e-õppe läbiviimiseks
|
|
e-learning platform
|
e-õppe platvorm def. Veebipõhine serveritarkvara õppesisu (nt õppematerjalid, harjutused, testid) ja õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine) haldamiseks (Õppiv Tiiger)
|
|
e-learning tools
|
e-õppe vahendid |
|
electronic course
|
↑
e-course
|
|
electronic learning
|
↑
e-learning
|
|
electronic learning environment
|
↑
e-learning environment (1)
|
|
electronic mail
|
↑
e-mail
|
|
electronic performance support system
|
tegevuse elektrooniline tugisüsteem def. Rakendus, mis võimaldab selle kasutajatele igal ajal juurdepääsu eri tüüpi infole, tarkvarale, juhistele, nõuannetele, õpetustele, andmetele, vahenditele jms, mida kasutajad vajavad ülesannete sooritamiseks või tööde teostamiseks
|
|
electronic portfolio
|
e-portfoolio def. Veebi vahendusel esitatud autentsete ja mitmekesiste tõendusmaterjalide kollektsioon, mis annab pildi portfoolio omaniku (üksikisiku, rühma või organisatsiooni) arengust, pädevustest, sooritustest ja/või õpitulemustest mingis valdkonnas
|
|
electronic textbook
|
elektrooniline õpik def. Elektroonilisel kujul (nt veebis, CD-ROM-il) olev õpik
|
|
e-mail
|
e-mail def. elektroonilisel teel leviv kiri ehk e-kiri. (HT wiki)
|
|
email
|
↑
e-mail
|
|
end user
|
lõppkasutaja def. Isik, kes kasutab tema jaoks kellegi teise poolt loodud riist- või tarkvara. E-õppes on lõpptarbijaks tavaliselt õppija
|
|
e-portfolio
|
↑
electronic portfolio
|
|
EPSS
|
↑
electronic performance support system
|
|
e-training
|
e-koolitus def. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv koolitustegevus. E-koolituse läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), Internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta koolituse kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele koolitusviisidele, tõhusamale koostööle koolitatavate vahel ja uutele koolitusmeetoditele
|
|
e-university
|
e-ülikool def. Organisatsioon, mis pakub kõrgharidust Interneti teel
|
|
expose metadata
|
metaandmeid esitama* def. Metaandmeid teistele (nt otsingumootoritele) nähtavaks tegema
|
|
F2F learning
|
↑
face-to-face learning
|
|
face-to-face instruction
|
↑
face-to-face learning
|
|
face-to-face learning
|
auditoorne õpe def. Õpe, kus õppetöö läbiviija ja õppijad on samas ruumis (klassis, auditooriumis, laboris jne) (HTS)
|
|
facilitator
|
juhendaja def. Termin, mida ingliskeelses e-õppealases kirjanduses tihti kasutatakse õpetaja või õppejõu kohta
|
|
federated search
|
ühisotsing def. Otsing, mille puhul otsitakse korraga mitmest andmebaasist (nt repositooriumist) ja esitatakse kasutajale terviklik loend otsitulemustest
|
|
feed aggregator
|
↑
aggregator
|
|
feed reader
|
↑
aggregator
|
|
folksonomy
|
folksonoomia def. Kasutajate koostöö info kategoriseerimisel. Kategooriad kujunevad kasutajate poolt objektidele omistatud võtmesõnade alusel. Kombineeritud sõnadest ’folk’ ja ’taksonoomia’ (HTS)
|
|
forum
|
foorum def. Igasugune süsteem, mis toetab asünkroonset sõnumivahetust paljude inimeste vahel, kus on võimalik üksteise postitusi lugeda ja neile vastata
|
|
free software
|
vaba tarkvara def. Tasuta jagatav tarkvara, mida kasutaja võib ise teistele edasi anda ning millega on kaasas ka lähtekood, mis võimaldab tarkvara soovi ja oskuste olemasolu korral ümber teha. Levitamise tingimuseks on seejuures, et muutused lähtekoodis oleksid korralikult dokumenteeritud
|
|
freeware
|
priivara def. Autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, nt haridusasutustel. Priivara kasutamine oma isiklikuks tarbeks on vaba, kuid seda ei tohi edasi müüa (levitada kommertseesmärkidel) (Vallaste)
|
|
granularity
|
granulaarsus def. Määr, milleni õppematerjali saab jaotada iseseisvateks õpiobjektideks
|
|
graphical user interface
|
graafiline kasutajaliides def. Põhineb osutusseadmetel ning akendel, menüüdel, ikoonidel jm graafilistel elementidel (AKS)
|
|
GUI
|
↑
graphical user interface
|
|
handheld computer
|
↑
PDA
|
|
home page (1)
|
koduleht def. Veebisaidi esimene lehekülg
|
|
home page (2)
|
avaleht def. Veebileht, mis ilmub veebilehitseja avamisel
|
|
homepage
|
↑
home page (1)
|
|
HTML
|
HTML def. Enimlevinud kodeerimissüsteem (tekstivorming) veebidokumentide loomiseks (Vallaste)
|
|
hybrid learning
|
↑
blended learning
|
|
hyperlink (1)
|
hüperlink def. Elektroonilises dokumendis või arvutiprogrammis olev tekstiline või pildiline element, millele klõpsates suunatakse kasutaja teise kohta samas või mõnes teises elektroonilises dokumendis või arvutiprogrammis. Tekstilised hüperlingid on tavaliselt alla joonitud ning tihti sinist värvi
|
|
hyperlink (2)
|
hüperlinkima* def. Hüperlinkidega ühendama
|
|
hypermedia
|
hüpermeedium def. Hüperteksti põhimõtte laiendus teistele infoliikidele (pilt, heli, animatsioon, video, programm) (AKS)
|
|
hypertext
|
hüpertekst def. Informatsiooni esitus, milles elektroonilised dokumendid või nende osad on üksteisega hüperlinkide abil ühendatud (Luik)
|
|
Hypertext Markup Language
|
↑
HTML
|
|
ICT
|
↑
Information and Communication Technology
|
|
IEEE
|
↑
Institute of Electrical and Electronics Engineers
|
|
IEEE Learning Object Metadata
|
IEEE LOM def. IEEE õpitehnoloogia standardite komitee poolt koostatud õpiobjektide metaandmete standard (HTS)
|
|
IEEE LOM
|
↑
IEEE Learning Object Metadata
|
|
IEEE LTSC
|
↑
Institute of Electrical and Electronics Engineers Learning Technology Standards Committee
|
|
ILT
|
↑
instructor-led training
|
|
IM
|
↑
instant messaging
|
|
IMS Global Learning Consortium
|
IMS def. Organisatsioon, mis töötab välja ja propageerib avatud tehnilisi spetsifikatsioone koostöövõimelise haridustehnoloogia jaoks. Mitmed IMS spetsifikatsioonid on saanud üle maailma de facto standardiks (HTS)
|
|
Information and Communication Technology
|
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia def. Tehnoloogia, millel põhineb e-õpe.
|
|
instant messaging
|
kiirsuhtlus def. Tekstisõnumite vahetamine reaalajas kahe või enama osapoole vahel üle Interneti, kasutades selleks vastavat programmi (vt instant messenger)
|
|
instant messenger
|
kiirsuhtlusprogramm def. Programm, mis võimaldab kahel või enamal osapoolel reaalajas üle Interneti tekstisõnumeid vahetada
|
|
Institute of Electrical and Electronics Engineers
|
Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut def. USA-s asuv maailma suurim kutseühing, mis on üks juhtivaid rahvusvaheliste standardite koostajaid
|
|
Institute of Electrical and Electronics Engineers Learning Technology Standards Committee
|
IEEE LTSC def. Komitee, mis tegeleb IEEE siseselt e-õppe standardite väljatöötamisega
|
|
instructional content
|
↑
learning content
|
|
instructional design
|
õpidisain def. Õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiks õppimise efektiivsemaks muutmine (HTS)
|
|
instructional game
|
õpiotstarbeline mäng def. Õpiprogramm, mis on esitatud mängu vormis (Luik)
|
|
instructional technology
|
↑
educational technology
|
|
instructor-led training
|
õpetaja vahendatud õpe v koolitus* def. Õpe või koolitus, mida viib läbi juhendaja või õpetaja kas klassiruumis või veebi vahendusel
|
|
interactive
|
interaktiivne |
|
interactive whiteboard
|
interaktiivne tahvel def. Ekraan, mis töötab arvuti ja projektori kaasabil. Arvutist projektori abil ekraanile kuvatava informatsiooniga on võimalik manipuleerida otse ekraanil, kas sõrmede, spetsiaalse pliiatsi või mõne muu seadme abil.
|
|
Internet
|
Internet def. Maailma suurim multiprotokolliline arvutivõrk, mida aetakse tihti WWW-ga segamini
|
|
Internet address
|
↑
URL
|
|
interoperability
|
koostalitlusvõime def. Kahe või enama süsteemi või komponendi võime vahetada informatsiooni ja seda informatsiooni kasutada
|
|
intranet
|
intranet def. Organisatsiooni kinnine koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis põhineb protokollistikul TCP/IP ja Internetile omastel võrguteenustel (AKS)
|
|
JITT
|
↑
just-in-time training
|
|
just-in-time learning
|
↑
just-in-time training
|
|
just-in-time training
|
täppisajastatud õppimine v õpe* def. Vajaminevate teadmiste omandamine täpselt siis, kui neid vaja on. Üks e-õppe pakutavatest eelistest
|
|
KMS
|
↑
knowledge management system
|
|
knowledge management
|
teadmusjuhtimine def. Organisatsioonisisese intellektuaalse kapitali ja informatsiooni (teadmised, kogemused) koondamine, organiseerimine, analüüsimine ja jagamine
|
|
knowledge management system
|
teadmusjuhtimissüsteem def. Igasugune süsteem, mis aitab teadmust juhtida – intellektuaalset kapitali ja informatsiooni koondada, organiseerida, analüüsida ja kättesaadavaks muuta. Hariduskontekstis on nendeks näiteks sisuhaldussüsteemid, õpihaldussüsteemid, tegevuse elektroonilised tugisüsteemid
|
|
LAN
|
↑
local area network
|
|
LCMS
|
↑
learning content management system
|
|
learning blog
|
õpilogi def. Elektroonne päevik õppeülesannete täitmise kohta (HTS)
|
|
learning community
|
õppiv kogukond def. Sotsiaalne võrgustik, mille liikmeid ühendavad isikliku arengu ja õppimisega seonduvad ühishuvid mingis konkreetses valdkonnas
|
|
learning content
|
õppesisu def. Õpiobjekte hõlmav termin, s.t õppesisu moodustavad õpibojektid
|
|
learning content management system
|
õppesisu haldamise süsteem* def. Veebipõhine rakendus, mis on eelkõige mõeldud õppesisu loomiseks, talletamiseks, taaskasutamiseks ja haldamiseks. Käideldavaks ühikuks on tavaliselt õpiobjekt. Mõnikord võivad õppesisu haldamise süsteemile olla lisatud ka õpihaldussüsteemi funktsioonid
|
|
learning design
|
↑
instructional design
|
|
learning environment
|
õpikeskkond def. Vaimne ja füüsiline ja/või virtuaalne keskkond, kus õpe toimub
|
|
learning management system
|
õpihaldussüsteem def. Veebipõhine serveritarkvara õppesisu (nt õppematerjalid, harjutused, testid) ja õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine) haldamiseks (Õppiv Tiiger)
|
|
learning object
|
õpiobjekt def. Väike terviklik õpetusliku väärtusega digitaalne objekt (nt veebileht, multimeedia-esitlus, interaktiivne harjutus, testiküsimus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja õpikeskkondades
|
|
learning object brokerage platform
|
õpiobjektide vahendusplatvorm def. Veebirakendus, mis võimaldab otsida ja vahendada (osta, müüa, vahetada, lisada, tirida) õpiobjekte samaaegselt mitmest erinevast õpiobjektide aidast (Õppiv Tiiger)
|
|
learning object repository
|
õpiobjektide ait def. Spetsiaalne andmebaasirakendus õpiobjektide säilitamiseks (nt Ariadne, Merlot) (HTS)
|
|
learning platform
|
↑
e-learning platform
|
|
learning portal
|
õppeportaal def. Veebisait, mis pakub õppijatele või organisatsioonidele juurdepääsu erinevatest allikatest pärit õppematerjalidele
|
|
learning service provider
|
õppeteenuse pakkuja* def. Rakendusteenuse pakkuja, kes majutab õpihaldus- või õpitarkvara oma serveris ning pakub sellele tasu eest ligipääsu
|
|
learning software
|
õpitarkvara def. õppimisel ja õpetamisel kasutatav tarkvara. (HT wiki)
|
|
learning software
|
↑
educational software
|
|
learning technology
|
↑
educational technology
|
|
learning web log
|
↑
learning blog
|
|
LMS
|
↑
learning management system
|
|
LO
|
↑
learning object
|
|
local area network
|
kohtvõrk def. Arvutivõrk kasutaja territooriumil, piiratud geograafilisel alal (AKS)
|
|
LOR
|
↑
learning object repository
|
|
LSP
|
↑
learning service provider
|